Tuesday, September 22, 2009

Vihmast, liiklusest ja muudest suvalistest asjadest

Juba pühapäevast alates on siin pidevalt midagi taevast alla nirisenud. Ja nirisenud sõna otseses mõttes, sest selle asja nimetamine vihmasajuks oleks korraliku, päris vihma vastu sama ülekohtune kui Grand Canyoni võrdlemine Lasnamäe kanaliga. Nagu sajaks, aga nagu ei saja ka. Väljas liikudes tunned kogu aeg, kuidas vihmapiisad näole ja krae vahele kukuvad, kuid märjaks tegelikult õieti ei saagi. Võibolla mitu tundi järjest ühe koha peal seistes natuke isegi saaks, kuid sedagi ainult väga õhukese riietuse korral. Seenevihm ühesõnaga; kuigi ma kahtlustan, et isegi seentele võib sellest väheks jääda. Kurke igaljuhul selline sadu juba ära ei kasta. Samas vihm on vihm ja tehniliselt ei teeks ma mitte midagi valesti, kui ütleks: ilm on meil õudne, juba kolmandat päeva sajab siin lakkamatult. Tegelikult ei sega selline ilm elamist ja väljas liikumist karvavõrdki, nii et kui selle kardetud siin-sajab-kogu-aeg-jutu taga ongi suuremalt osalt niisugused vihmasajud nagu see tänane, siis minugipoolest - sadagu. Eks näis, mida ma paari kuu pärast ütlen, aga hetkel jään oma senistele kogemustele tuginedes jätkuvalt selle arvamuse juurde, et Iirimaa kehvad ilmad on ülehinnatud.

Iirimaal harrastatava vasakpoolse liiklusega ei ole ma siiamaani päris ära harjunud. Jah, ma tean, et enne teeületamist tuleb vaadata paremale ja siis alles vasakule, kuid üks asi on teada ja hoopis teine asi seda ka reaalses olukorras kasutada, eriti kui tegu juhtub olema kas ühesuunalise tee või mõne veidi keerulisema ristmikuga, näiteks ringteega. Ikka juhtub nii, et enne teeületamist ma tegelikult ei saagi aru, kummalt poolt need autod nüüd tulema peaks, nii et vaatan igaks juhuks vasakule, paremale, veel vasakule ja siis uuesti paremale, enne kui lõpuks julguse kokku võtan ja teele astun. No tõepoolest, tegelikult peaks see kõik ju väga lihtne olema - kogu liiklus käib täpselt vastupidises suunas kui Eestis. Kui loogiliselt võttes peaks autod tulema vasakult, siis tegelikult tulevad nad paremalt ja vastupidi, ongi kõik. Kuid siin see probleem tegelikult seisnebki - see loogiliseltvõtmine käib nii alateadlikult, et raske on ennast sellest ajusügavustesse juurdunud süsteemist välja murda. Ikka kipud vaatama sinnapoole, kust alateadvuse arvates need autod tulema peaks. Kahtlustan, et jalakäijale võib selle loomuvastase süsteemi selgekssaamine isegi keerulisem olla kui autojuhile. Kusjuures vasakpoolse liiklusega ei tule siin rinda pista mitte ainult teedel-tänavatel, vaid ka näiteks koridorides ja mujal rahvarohkemates kohtades, sest iirlased, vanad sunnikud, on harjunud ka väljaspool liiklust valel pool teed käima!!!

Eile käisin esimest korda spordihoones. Mängisime võrkpalli. Sain selgeks mõned huvitavad reeglid: suures saalis võib käia igaüks, jõusaali pääsemiseks tuleb läbida instruktaaž (viimast ma pole veel teha jõudnud, ehk lähen homme); vahetusjalatsite kohta pole öeldud sõnagi, aga ilma käterätikuta sisse ei lasta. Viimast on vaja selleks, et näiteks jõusaalis kõiki masinaid mitte täis higistada.

Paar pilti ülikoolist:

Tükike peahoonet 


An Danlann (spordihoone) 


Ülikoolilinnaku makett. Palliplatsi kõrval asuv suure katusega maja on An Danlann ning ülalpool paistvat tänavat mööda paremale liikudes jõuaks paarisaja meetri pärast minu koju. Reaalselt ei kulge tänav küll mitte mööda põldu, vaid ikka elumajade vahel.

Vasakul pool kohe ülikooli kõrval asub Letterkenny kaubanduskeskus ja Tesco, kuid selleks, et sinna pääseda, tuleb maha käia umbes kilomeetrine ring. Põhjus on selles, et kogu kaubanduskeskuse territoorium on ümbritsetud aiaga ning sisse saab ainult ühest kohast. Nii et poodiminekuks tuleb kõndida tänava lõppu ja tulla tagasi mööda paralleelset tänavat, mis siis juba otse kaubanduskeskuse territooriumile viib. Kui raske oleks olnud teisele poole kasvõi jalakäijate jaoks üks värav teha!?

Üldse on Letterkenny üks üsna jalakäijavaenulik linn. Ja ma ei pea siin silmas liiklusohutust, kuna kõnniteid ja ülekäiguradasid on siin piisavalt ning ka autojuhid käituvad mõistlikult. Lihtsalt vahemaad on liiga pikad, nii et kui kuhugi minna tahad, siis jalutada tuleb reeglina päris palju. Ja igale poole peab minema ringiga, sest otseteid ja läbipääsusid praktiliselt pole - teed on optimeeritud pigem autojuhtide kui jalakäijate järgi. Õnneks asub minu maja üsnagi soodsas kohas - kolledž on lähedal, kesklinn on suhteliselt lähedal ning ka poed ei ole hoolimata sellest kilomeetrisest ringist üle mõistuse kaugel. Pealegi teeb jalutamine tervisele ainult head.

Eelmisel reedel pakkus Iirimaa suurim pank Bank of Ireland kolledžis kõigile Erasmuse tudengitele kohaliku pangaarve avamise võimalust. Täitsin minagi avalduse ära, kuna Eesti pangakaardilt on sularaha väljavõtmine siin üle mõistuse kallis. Kui muidu tahavad Iirimaa pangad konto avamiseks saada mitmesuguseid erinevaid dokumente - näiteks elukoha olemasolu kinnitavaid pabereid koos tõestusega, milleks sobib tavaliselt mõni nimeline ja vastavale aadressile saabunud arve (elektiarve, telefoniarve vms), mille hankimine välistudengite jaoks reeglina üsna keeruline on - siis seal piisas vaid koolitõendist ja majaomaniku kirjast. Kogu protsess käis lihtsalt ja kiiresti: tuli esitada nimetatud paberid, kirjutada avaldus, kuhu oli vaja üles märkida oma isikuandmed, kodune aadress ja kohalik aadress õpingute ajal, ning nädala pärast lubati pangakaart koju saata. Täna siis saadetigi. Eestisse!!! Nomaeivõi... kas nad arvavad, et ma hakkan seda seal kasutama või!? Avaldusele oli ju spetsiaalselt vaja märkida kohalik aadress, kusjuures seal oli ka kirjas, et pangakaart saadetakse justnimelt sellele aadressile. Mingi ametnik suutis teha kuskil väikese vea ja nüüd asub minu uus pangakaart Eestis. Lahe!

Et aga positiivses toonis lõpetada, siis annan teada: vahepeal on päike välja tulnud ja paistab, et ka vihmasadu hakkab varsti lõppema.

No comments:

Post a Comment